Tàna saime vàljakul kogeda vòidujoovastust, viigi maitset ja màngu lõpuks ka kaotuse kibedust. Olime psyhholoogiliselt valmistunud raskeks mänguks, sest kogemustele toetudes teadsime, et vastane on armutu. Algus oli positiivne, esimese meie värava löi Rasmus ja võttis hetkeks àrevuse maha. Mäng muudkui kestis ja pall muudkui veeres.... ning eneselegi üllatuseks oli äkki tablool viik 1:1. Nii ka esimene poolaeg lõppes.
Teisel poolajal tuli väravaid ootada, kombiti mõlemalt poolt ning lòpuks sai löögile Rando, kellele andis väravasöödu Robin. Koheselt meie joovastus nulliti- jälle viik. Ja lòpuks tuleb tunnistada vastaste paremust. 3:2!